Kirjutasin eelmine kord sellest, kuidas ma sordist Regent tehtud punast veini filtreerisin (loe siit) ja kuidas asjad ei läinud nii nagu ma lootsin. Täna otsustasin töö uuesti käsile võtta, et see suurepärane vein saaks korralikult viimistletud, sest varsti tahaks juba pudeldama hakata.

Seekord ei hakanud riske võtma. Filtreerimisaparaati sai pandud rohkem filtreid, mis tähendab, et filtri pindala on suurem ja ummistumise võimalus väiksem. Ja nagu ikka, sai alustuseks kõvasti asju pestud. Töö ise võttis väga vähe aega. Nüüd klappis kõik ideaalselt. Seega kirjutan rohkem hoopis sellest põnevast veinist.

Eestis on viinapuid kasvatatud juba üsna pikka aega. On teada, et juba rohkem kui 100 aastat tagasi kasvati mõisa triiphoonetes viinapuid. Tänapäeval on viinapuu koduaedades üpriski levinud kultuur. Järiste Veinitalus kasvab ligi 300 viinapuud ja plaanis istandikke laiendada. Kuna Eestis kasvatatavad veinisordid on maailmas vähe levinud, siis tutvustan järgnevalt peamisi Järiste Veinitalus kasvatatavaid sorte.

Elu veinitalus on mulle alati tundunud eriti põnev ja romantiline. On ju Lääne- ja Lõuna-Euroopas hulgaliselt selliseid väikesed tootjaid, kes müüvad oma toodangut peamiselt kohapealt ja lähipiirkonnas. Selliseid veine jõuab Eestisse harva. Miks mitte proovida midagi sarnast teha ka Eestis?

Eesti eripäraks on veel see, et peamiselt tehakse veini tavapärastest marjadest ja puuviljadest nagu näiteks mustsõstar või õun, samuti valmistatakse siidrit.

Ka meie valmistame puuvilja- ja marjaveine ja siidrit, kuid eriti südamelähedane on viinamarjakasvatus ja sellest veini valmistamine. Päev millal me otsustame viinamarja saaki koristada ehk korjepäev on mulle alati väga eriline sündmus. See on ju uue veini sünni algus, samas ka ühe aasta lõpp.

On teada tuntud tõde, et hea vein valmib istanduses. Peale mullastiku, klimaatiliste ja mikroklimaatiliste tingimuste – neid tegureid nimetatakse prantsuse keeles koondnimetusega terroir – on oluline ka agrotehnika ja sordi omadused. Kõik nimetatud tegurid on mõjutavad üksteist kas siis positiivselt või negatiivselt. Igale sordile on vajalik piisavalt pikk vegetatsiooniperiood ja selle perioodi jooksul kogunenud soojushulk, mida nimetatakse aktiivsete temperatuuride summaks. Kui kliima seab üldised statistilised piirid sealhulgas sademed, suve pikkuse ja aasta keskmiste temperatuuride osas, siis mikrokliima all saab mõista kohalikke olusid, mis istanduse soojusolusid muudavad, näiteks kas istanduse maapind on kaldu lõuna suunas või kuidas on istanduse asukoht tuultele avatud jne.

Kas teadsite, et maailmas on rohkem kui 10 000 viinamarjasorti ja et nendest umbes 1300 sordist tehakse veini? Need arvud tunduvad ikka uskumatult suured. Tegelikkuses tehakse mahu poolest enamus maailma veine umbes 12 sordist. Neist 6 punast ja 6 valget sorti. See tähendab, et suurele osale veininautijatest jääb väga suur ning huvitav osa veinimaailmast avastamata...