Kirjutasin eelmine kord sellest, kuidas ma sordist Regent tehtud punast veini filtreerisin (loe siit) ja kuidas asjad ei läinud nii nagu ma lootsin. Täna otsustasin töö uuesti käsile võtta, et see suurepärane vein saaks korralikult viimistletud, sest varsti tahaks juba pudeldama hakata.

Seekord ei hakanud riske võtma. Filtreerimisaparaati sai pandud rohkem filtreid, mis tähendab, et filtri pindala on suurem ja ummistumise võimalus väiksem. Ja nagu ikka, sai alustuseks kõvasti asju pestud. Töö ise võttis väga vähe aega. Nüüd klappis kõik ideaalselt. Seega kirjutan rohkem hoopis sellest põnevast veinist.

Eestis on viinapuid kasvatatud juba üsna pikka aega. On teada, et juba rohkem kui 100 aastat tagasi kasvati mõisa triiphoonetes viinapuid. Tänapäeval on viinapuu koduaedades üpriski levinud kultuur. Järiste Veinitalus kasvab ligi 300 viinapuud ja plaanis istandikke laiendada. Kuna Eestis kasvatatavad veinisordid on maailmas vähe levinud, siis tutvustan järgnevalt peamisi Järiste Veinitalus kasvatatavaid sorte.

Veel üsna hiljuti ilmus uudis, et Põltsamaa lõpetab veinide tootmise (https://www.err.ee/1608465035/100-aastase-traditsiooni-lopp-poltsamaa-lopetab-veinide-tootmise). Põltsamaal on puuvilja- ja marjaveine toodetud juba enam kui sada aastat. Kas see tähendab, et eestimaiseid puuvilja- ja marjaveine enam ei saagi? Saab küll. Juba rohkem kui kaheksa aastat on Eestisse järjepanu tekkinud väikeseid veinimaju. Uute veinimajade läbivateks põhimõteteks on kohaliku tooraine kasutamine, mitmekesine ja huvitav tootevalik,  veinide sobivus toiduga, maitseelamuste ja degustatsioonide pakkumine. Mis veelgi parem, suurem osa veinimajadest on koondunud ühendusse Eesti Veinitee ja nad kõik on veinihuviliste vastuvõtmiseks valmis. Tahad teada, mis on Eesti Veinitee? Vaata täpsemalt siit.

Siider on õunamahlast kääritatud lahja alkohoolne jook, millele ei lisata värvaineid, aroomiaineid jms. Tänapäeval võib siider olla naturaalselt tekkinud mulliga (pudelis kääritamine) või gaseeritud. Tuntakse ka ilma mullita siidrit ehk inglise keeles still cider. Samuti tehakse tänapäeval jääsiidreid, mida võib Eesti väiketootjate valikustki leida. Võib arvata, et ennevanasti olidki kõik siidrid ilma mullita, sest kustkohast see Normandia või Edela-Inglismaa talumees sinna siidrisse seda mulligi sai. Hiljem hakati šampanjatootjate eeskujul kasutama samuti pudelis kääritamist. Igaljuhul on õige siidri tootmise aluseks naturaalne värskelt pressitud õunamahl. Rohkem polegi vaja.