Eesti Joogifestival 2023
Punaste kuivade veinide kategooria- KULD
Balti veinivõistlus 2023 (Baltic Wine Competition – For quality wines!)
Kuivade valgete viinamarjaveinide kategooria - 1. koht Rose 2022
Viinamarjaveinide kategooria - 2. koht Rose 2022
Kuld- Rose 2022
2022. aasta parimad Eesti joogid
Parim Eesti Jook 2021
Balti veinivõistlus 2021 (Baltic Wine Competition 2017 –
For quality wines!)
Veinimeister Martin Sööt kordas oma 2017.
aasta tulemust ja võitis punaste kuivade
viinamarjveinide kategoorias taas I koha.
I koht: Regent 2018
Parim Eesti jook 2020
Kuivade veinide kategooria- Hõbemärk
Regent 2019 kuiv punane viinamarjavein
Eesti Sommeljeede Assotsatsiooni korraldatud konkurss. Parim Eesti Jook 2020 konkursil osales 159 erinevat jooki 46-lt ettevõttelt. Jooke hinnati pimedegustatsioonidel (jookide välimus oli kaetud) ja neid hindasid Eesti tunnustatud sommeljeed, baarmenid, ajakirjanikud ja teised oma valdkonna eksperdid. Ükski tootja degusteerimisel ja hindamisel ise osaleda ei saanud. Joogid jaotati oma olemuse järgi erinevatesse kategooriatesse ja igat kategooriat hindas 8 kuni 12 inimest. Iga kategooria võitja sai tunnustatud kuldse diplomi ja märgiga.
Hõbedase diplomi ja märgi saavad need joogid, mis said kõrged tulemused, aga võitjaks ei osutunud.
Tartumaa Omavalitsuste Liidu konkurss #tartumaine kingitus 2020. a
Tartumaa Omavalitsuste Liidu korraldatud konkursile #tartumaine kingitus esitati kokku 100 erinevat toodet ja teenust. Eksklusiivsest võimalusest said innustust 43 erinevat asutust või eraisikut.
Hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Tartu Ärinõuandla, Tartu Linnavalitsuse, Tartumaa Arendusseltsi, Tartu Loomemajanduskeskuse ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu büroo töötajad, kogunes kolmel korral. Hindamisel võeti aluseks kingituse seotust Tartumaaga, uudsust, praktilisust, nutikat lähenemisviisi, keskkonnasõbralikkust, materjalide taaskasutust ning loodussäästlikku lähenemisviisi.
Konkursile esitatud 100 kingitusest valiti II vooru 62.
Eripreemia pälvis Järiste Veinitalu punane vein “Regent 2018”.
Veinitalu on väheseid Eestis, kus valmistatakse veini kohapeal kasvanud viinamarjadest. “Regent 2018” on valmistatud viiest erinevast viinamarjasordist, millest suurema osa moodustab Saksamaal aretatud sort Regent.
Eestis käsitöönapsude konkurss 2020. a
Atla Mõisa viinaköök, Eesti Sommeljede Assotsatsioon, Ööbiku Gastronoomiatalu ja portaal „ Eesti Maitsed“ korraldasid koostöös esmaskordselt Eestis käsitöönapsude konkursi. Parimad kuulutati välja 6. juunil Atla Mõisas. Tunnustused jagas kätte maaeluminister Arvo Aller.
Konkursile registreerus 17 tootjat kokku 38 napsuga, viies erinevas kategoorias.
Liköörid üllatasid žüriid väga kõrge tasemega ja kogusid kohtunikelt kõige enam punkte.
Balti veinivõistlus 2017 (Baltic Wine Competition 2017 – For quality wines!)
Eesti veinimeistrid võtsid osa Balti veinivõistlusest 2017 (Baltic Wine Competition 2017 – For quality wines!), kus osaleda võisid nii hobiveinimeistrid kui ka ametlikud tootjad. Võistluse korraldas Läti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liit koostöös EVVL-i ja Leedu Veiniliiduga. Eestist osales Järiste Veinitalu, siis veel küll hobiveinimeistrina, sordist Solaris tehtud 2016. aasta valge veiniga ja sordist Regent tehtud 2016. aasta punase veiniga, Roman Šarin Veinimäe talust, samuti hobiveinimeistrina sordist Rondo tehtud 2016. aasta punase veiniga ja ainsa tootjana Jaak Eensalu (Jaagu Annemäe talu) sordist Rondo tehtud 2015. aasta punase veiniga.
Viinamarjaveinide absoluutarvestuses ja punase veini kategoorias saavutas esikoha Järiste Veinitalu vein Regent 2016.
Võistluse eesmärgiks oli hinnata kohalikest puuviljadest, marjadest (kaasaarvatud viinamarjad) ja teistest toorainetest valmistatud veine ning edendada Balti regiooni veinivalmistajate koostööd.
Veinide hindamine toimus 15.08.2017 ja 16.08.2017 Riias asuvas Moltto veini & grilli restoranis. Veine hinnati neljas kriteeriumis: veini väljanägemine pokaalis; veini aroom; veini maitse, struktuur, tasakaal ning veini üldine mulje.
Võistlus oli huvitav just seetõttu, et hindamine toimus pimedegustatsioonil ning gruppide sees ei eristatud ametlikke tootjaid ja koduveini tootjaid. Zürii pidi hindama veine vaikuses ja neil polnud lubatud küsida küsimusi.
Zürii koosnes seitsmest liikmest, kuhu kuulusid kogenud sommeljeerid, veinivalmistajad ja veiniasjatundjad – kokku seitse kohtunikku Eestist, Lätist ja Leedust. Auhind jagati parimale viinamarjaveinile absoluutarvestuses ning ka eraldi alagruppide kaupa kolmes kategoorias – punased veinid, valged veinid ja vahuveinid. Puuvilja- ja marjaveinid võistlesid samuti absoluutarvestuses ja eraldi alakategooriates valge vein, punane vein, naturaalse käärimise teel valmistatud vahuvein, karboniseerimismeetodil valmistatud vahuvein, gaseerimata ja traditsiooniliselt valmistatud siider, karboniseermismeetodil valmistatud siider ning eksootilised veinid. Viinamarja veine oli võistlustules 28, puuvilja- ja marjaveine 75.